Sissejuhatus kirjandusteadusse

Osalesin eksamitöödelugemistalgutel. Oli tore ja arendav. Mõned mõtted, terminid ja definitsioonid märkisin laiema rahvavalgustuse huvides loetust ka välja.
Esmalt täheldasin, et moodsa aja noored kasutavad digitaalajastule kohaseid metafoore:
* Kirjandus toimib ideoloogia installerina.
Või siis on niisama sygavmõttelised:
* Koolkonnale [uuskriitika - toim.] on omane püüdlik lugemisviis.
* Sümbolitest tuleb koostada morfeemid. 
* Ballaad - tegemist on päris pika ja seiklust täis esitusega.
* Erinewus [mõiste sisu tuli avada ca 100 sõna ulatuses - toim.] - rakendusteoreetiline mõiste.
* Patriarhaalsus [mõiste sisu tuli avada ca 100 sõna ulatuses - toim.]- väga mitte soovõrdluslik.
Suhteliselt innovaatilisi selgitusi pakuti 'orientalismi' mõistele, näiteks:
* Orientalism iseloomustab orienteeritust ühele kindlale probleemile.
* Orientalism - oskus orienteeruda ajas.
Rääkimata sellest, et korduvalt kaldus jutt selle punkti all hoopis orientalistika võludele & nyanssidele.
Hämmastava sagedusega kordus freudian slip sõna 'eksplikatsioon' ymberkirjutamisel vormis 'eplikatsioon'. Eighties coming back?
Pusimist jätkus ka narratoloogiliste vastastega:
* Jutustamistasand on dieetiline (ehk lugu toimub ise).
* Jutustaja on ekstrahomogeetiline.
Ja - last but not least - midagi loodusesõpradele: eksamitööde käigus avastati amfibaarne värsimõõt ja mitmeid uusi dimensioone hobuste olemuses:
"Sümboliks saab pidada hobust, sest hobuse peale vaadates ei selgu tema välimusest kuidagimoodi see fakt, mis loom ta on."