Toibumisvõime

Mida sa teed,
kui vesi tõuseb
ja katab kinni selle,
millega sa oled harjunud?

Mida sa teed,
kui tuul tõuseb
ja lõhub ära selle,
mida sa oled nii kaua ehitanud?

Kust tuleb see jõud,
et asjad uuesti joonde seada?
Häda on see, mis
edasi elama sunnib.


Resilience on yks uuema aja keskkonnahumanitaaria teoreetikute moesõna. Ma ei teagi, mis ta õieti eesti keeli peaks olema, aga pakun siinkohal, et toibumisvõime. Kasutusele võetud seoses keskkonnakatastroofidega - et kui pääsu pole, aga kuidagi peab pärast edasi elama. 

Uste ja akete näitus

Tundub, et selle sui kõige vägevam tegu sai tehtud.

Kupee nr 6

Liksomit loen, jällegi, iga kell täitsa omal algatusel, eriti, kui on vaja prokrastineerida. Sihuke "elu on hirmus ja ilus" stiilis meeldetuletus kulub inimesele ikka vahel ära. Ja ta oskab kirjutada. See tema Venemaa-vaade passib kenasti Jerofejeviga omaga kokku, kirjeldab enam-vähem samasid nähtusi pisut tyynemas ja distantseeritumas laadis. Ikka aus reisikiri, mitte mõni Petrone Minu-sarja tuutu-luutu. Mu mäletamist mööda on ta seda trans-Siberi rongireisi temaatikat varem ka kasutanud, aga praegu enam ei leidnud (ja meelde ka ei tulnud), misnimelises teoses just. Muuhulgas on ta aga avaldanud ka 'meän kieli' kirjutatud road romaani, mis võiks nt meie lõunaeesti kirjanikele eeskujuks olla. Pöörane panemine, mis viimaks suubub Lapi kolkakylaidylli, kogu aeg siiski kohtlase ja groteskse naeruga pooleks. Vaat sedasorti asjad mulle meeldivad, jah.
Kupee nr 6 puhul on huvitav veel see, et naispeategelane ei esine kordagi otsekõnega, ehkki jutustaja vahendusel tema mõningaid mõtteid esitatakse. Kuidagimoodi ta oma soovid kaaskodanikele siiski selgeks tehtud saab.